Umbes loomaaed

Tallinna Loomaaed


	Umbes loomaaed
	Eestis, nagu enamikus pärast Esimest maailmasõda iseseisvunud riikides, jõuti kultuuri ja majanduse arengus loomaaia loomiseni alles Teise maailmasõja eelõhtuks, kuigi arutelu selle vajalikkuse üle algas siin kohe omariikluse väljakuulutamise järel. Tallinna Loomaaed avati 25. augustil 1939. Selle sündmuse ettevalmistuste põhikoormus langes Loomakaitse Liidule ning Loodushoiu ja Turismi Instituudile. 1937. aastal oli Helsingis maailmameistriks tulnud Eesti Laskurliidu võistkond lisaks nn Argentiina karikale toonud Soomest kingitusena kaasa elusa ilvesepoja Illu. Temast sai Tallinna Loomaaia esimene eksponaat ja meie logol kujutatud vapiloom. Hakatuseks otsustati koguda kollektsiooni ja kogemusi Kadrioru pargi serva rajatud provisooriumis. Edaspidi oli kavas välja valida ulatuslik maaala korraliku loomaaia rajamiseks. Kuna Eesti annekteerimine Nõukogude Liidu poolt tõi 1940. aastal kaasa seltside ja liitude keelustamise, läks loomaaed Tallinna linnavalitsuse alluvusse ning tegutseb munitsipaalasutusena tänini. Teine ilmasõda tõmbas edasistele plaanidele mõneks ajaks kriipsu peale ning uuele ca 89 ha suurusele territooriumile Veskimetsa koliti alles 44 aastat hiljem, 1983. aastal. Esialgu tuli leppida peamiselt vanadest sõjaväeladudest kohandatud ajutiste ehitistega. Toonases Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge 10-aastane kultuuri- ja spordiasutuste ehitamise keeld. Seetõttu asuti tõelisi loomaaiarajatisi jõudumööda ehitama alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Mõnes mõttes on isegi hea, et meil polnud võimalust nõukogudeaegsete materjalide ja ehitustavadega kuigi palju ehitada. Nüüd saame kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ja materjale. Arvestades praeguse territooriumi ulatust ja linna rahalisi võimalusi, võtab korraliku ekspositsiooni rajamine tublisti aega, mistõttu linnavälised toetajad on alati teretulnud. Eesti ainsa loomaaiana tuleb meil võimalikult hästi juba praegu täita metsiku looduse saatkonna rolli. Tõenäoliselt pole ühelgi loomaaial võimalik ühtviisi heal tänapäevasel tasemel tegelda väga paljude liikidega korraga. Tahes-tahtmata peab tegema eelistusi ning spetsialiseeruma teatud kindlatele loomarühmadele. Nii on Tallinna Loomaaias maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Muude loomarühmade osas on valik ühekülgsem. Samas võime kelkimata väita, et oma enam kui 75-aastase eksisteerimise jooksul oleme suutnud kokku panna põhjala põnevaima kollektsiooni ning saavutanud märkimisväärset edu ka oma hoolealuste sigimise osas. Need on tulemused, mis sõltuvad otseselt meie töötajate tahtest ja oskustest. Meie saavutusi on märgatud ka asjatundjate leeris ning esimese loomaaiana tollases Nõukogude Liidus võeti Tallinna Loomaaed 1989. aastal loomaaedade ülemaailmse organisatsiooni (WAZA) liikmeks. Ameerika organisatsiooni (AAZA) toetajaliikmeks saime koguni kümmekond aastat varem. Hiljem oleme aktiivselt osalenud loomaaedade piirkondlike ühenduste asutamisel (EAZA ja EARAZA). Järk-järgult on avatud loomaaia uusi ekspositsioone: 1999 troopikamaja, 2002 linnutiigid ja Sise-Aasia ekspositsioon, 2004 alpinaarium ja vööthüäänide aedik, 2005 troopikamaja ja emaelevantide aedik, 2006 amuuri leopardide ja lõvide ekspositsioon, 2008 tehti elupaik jaapani makaakidele ja korrastati elevantide siseekspositsioon, 2008 avati kureaedik, 2011 ehitati väikeste kaslaste kompleks, 2012 valmis känguruaedik, 2013 ehitati teravmokk-ninasarviku ekspositsioon, 2014 valmis karakali puur. 2014. aastal sai valmis ka kauaoodatud loomaaia keskkonnahariduskeskus koos aastaringselt tegutseva laste loomaaiaga, mis oli parim kingitus Tallinna loomaaia 75. sünnipäevaks. Vanades vene sõjaväeladudes on veel mitmeid loomi, sealhulgas jääkaru, kelle elutingimused parandamist vajavad. Tallinna loomaaed asub ca 89 ha suurusel alal, millest välispuuride ja aedikute all on umbes 26 ha. Tallinna loomaaia kollektsioonis on üle 7700 isendi ligi 600 liigist/alamliigist. Tallinna loomaaia põhiliseks missiooniks on loomkollektsiooni pidamine eesmärgiga teha teaduslikku uurimistööd, tõsta nii inimeste teadmisi kui kultuuri- ja haridustaset ning aidata kaasa liikide hääbuvate looduslike asurkondade taastamisele. Loomaaed on õppe- ja teadustöö baasiks nii üldharidus- kui kõrgkoolidele ja pakub külastajaile võimalust looduslähedases keskkonnas puhkamiseks. Allikas: ametlik kodulehekülg Tallinna Loomaaed (2011 ja 2018)